Karjäärimuutja, algaja või kogenud analüütik – mida analüütiku koolitusel õpib?

Olen nüüd juba 3 aastat teinud nii avalikke kui tellimuskoolitusi äri- ja süsteemianalüüsist. Tasapisi on mulle tekkinud ülevaade, milliseid osalejaid igas grupis on ja mis kasu nad sellest saavad.

Peamine erinevus on analüüsi kogemuse järgi: need, kes alles tahavad analüütikuks saada; need, kellel on juba esimesed kogemused saadud, ja need, kes võiksid teoorias juba ise koolitusi anda. Huvitaval kombel leiab igaüks neist koolituselt midagi uut – kuigi see “midagi” on igal juhul natuke erinev.

Karjäärimuutja – IT valdkonda liikumine ilma koodita

Igas grupis on vähemalt mõni inimene, kes tuleb koolitusele sooviga alustada tööd analüütiku või tooteomaniku positsioonil. Tavaliselt on ta varem olnud kas projektijuht või testija – IT-tiimides on ta juba koos töötanud, aga sees on kõhklus: “kas ma sobin analüütikuks?”.

Teisalt on ka neid, kes tahavad liikuda mõne ärivaldkonna spetsialisti kohalt IT valdkonda, kuid päris programmeerimine tundub liialt hirmuäratav. Analüütikuks või projektijuhiks saamine paistab neile mõistlikum alternatiiv.

Karjäärimuutjatele on tavaliselt väga huvitav, kui koolituse alguses räägime erinevatest rollidest, kes eri tüüpi organisatsioonides analüüsi teevad, ja mis on nende vastutused. Arutelud, kuidas töökuulutustest vajalikku rolli välja lugeda, jätkuvad vahel isegi lõunalauas ja pausidel.

Koolituse käigus leiavad nad enamasti, et analüütiku roll ei ole mingi müstiline salakunst. Kui arutada, mida analüütik päriselt teeb ja mis nende erinevate ametinimetuste taga peitub, siis avastab karjäärimuutja tihtipeale, et ta on paljusid neist tegevustest juba teinud. Lihtsalt nimetatud on seda teisiti.

Kui need pusletükid saavad paika ja mõned augud teadmistes täidetud, on kergem oma asjakohast kogemust ka tulevasele tööandjale arusaadavate mõistetega CV-s esile tuua. Mulle endale on kõige liigutavam olnud see, kui mõni karjäärimuutja saadab hiljem kirja, et ongi analüütikuna tööle võetud!

Algaja analüütik – tean küll, aga ei oska päriselt

Algaja analüütiku väljakutsed on teistsugused. Tal on tavaliselt taskus ülikoolidiplom või paar aastat kogemust, aga peas tiirutavad ikka kümned küsimused: “Kuidas ma teen analüüsi ajakuluhinnanguid? Kuidas ma leian aega, et kõik dokumendid teha, mida ülikoolis õppisime? Ma ju tegin nagu vaja – miks see projekt üle aja läks?” Tal on küll olemas teadmised, kuid kogemust napib – ta ei oska teha õigeid valikuid kõigi nende kümnete võimaluste vahel.

Koolitusel oskavad nad dokumente küll õigesti teha, kuid ahhaa!-moment on see, mis järjekorras ja mis puhul üldse mingit tööriista kasutada. Nad hakkavad mõistma paremini teisi rolle ja protsesse enda ümber; õpivad tegema valikuid ja küsima õigeid küsimusi. Juba koolituse ajal olen tihtipeale saanud tagasisidet, näiteks: “Meil tööl just tuli välja, et projekti skoopi tuleb hakata kärpima. Võtsin meie slaidid ette ja leidsime lahenduse!“

Kokkuvõttes saab algaja analüütik koolituselt selguse: kõik need killud – protsessid, inimesed, dokumendid, tööriistad – moodustavad ühe süsteemi. Ta hakkab kasutama õigeid tööriistu õigel ajal, mis teeb projektid sujuvamaks ja kliendid õnnelikumaks.

Kogenud analüütik – erinevad töövõtted ja kogemused

Ja siis on veel need vanad kalad. Nad on juba aastaid analüütikuna töötanud, oma rutiinid välja arendanud ning protsessidiagrammi või andmemudeli joonistamine on nagu teine emakeel. Nad on minu koolitustel vähemuses ja nad tulevadki eelkõige sellepärast, et kuskil eelarves on koolitusraha ja kogenud IT analüütiku koolitusi on vähe.

Esialgu pika kogemusega analüütikud ehk isegi kahtlevad, kas nad sellelt koolituselt üldse võivad saada, aga peagi saan neilt põnevaid küsimusi stiilis: “Kas keegi päriselt seda meetodit kasutab?” või “Miks seda nii teha, meil on alati teisiti olnud?” Sageli avastavad nad, et on jäänud kinni ühte tüüpi projektide juurde, ning et maailmas on palju rohkem kasulikke töövõtteid – neid luuakse koguaeg juurde! Minu kui koolitaja jaoks on põnevad ka detailsed küsimused spetsiifiliste olukordade kohta, mis ka teistele osalejatele jällegi põnevat konteksti annavad.

Tagasisides ütlevad kogenud analüütikud tavaliselt, et neile meeldis just teada saada, kuidas eri tüüpi projektides töötatakse, ja nad on rahul, et said teistsuguseid töövõtteid katsetada. Mõni isegi tunnistab, et avastas oma teadmistes augu või sai mõne hea nipi, kuidas igapäevast tööd paremini teha. Päris hea tulemus ju, kui tulla “niisama” koolitusrahaga ja leida midagi praktilist!

Mida neist lugudest kaasa võtta?

Kui vaadata neid kolme tüüpilist osalejat, joonistub muster üsna selgelt välja:

• Karjäärimuutja saab enesekindluse, et “analüütik” ei ole niivõrd keeruline töö vaid levinud oskuste rakendamine uuel viisil.
• Algaja analüütik leiab struktuuri – kuidas erinevad tööriistad aitavad ja millal neid kasutada.
• Kogenud analüütik saab värskeid vaatenurki ja mõne uue tööriista oma tööriistakasti.

Kokkuvõttes tähendab see, et sõltumata taustast läheb igaüks koju mingi olulise mõistmisega: “Ahhaa, nüüd ma saan aru, miks see kõik tegelikult tähtis on!”

Ja võib-olla ongi see kõige olulisem õppetund – analüütiku töö ei tähenda ainult dokumentide tootmist või protsesside joonistamist. See tähendab arusaamist, kuidas inimesed, tehnoloogia ja äri kokku käivad. Ja kui see arusaamine tekib, siis läheb ka igapäevane töö palju sujuvamaks.

Tule proovi järele!

Kui sa loed seda ja tunned end ära ühes neist tüpaažidest, siis oled täpselt see, kelle jaoks see kursus loodud on.

Järgmine avalik koolitus toimub 29. septembrist 3. oktoobrini Tartus (koos online võimalusega).
Vaata täpsemat infot ja registreeru siin: