Milliseid oskusi vajab hea analüütik?

Varem kirjutasin sellest, millised isikuomadused on vajalikud heal analüütikul. Ainult nendest isikuomadustest aga ei piisa – vaja on ka olulisi analüütiku oskusi. Siin artiklis ei jõua ma nimetada absoluutselt kõiki oskusi, mis heal analüütikul vaja on – toon välja kolm olulisemat oskuste gruppi.

Kontoritöötaja baasoskused

Need on baasoskused, mida on vaja kõigil kontoritöötajatel ning mis kasuks tulevad ka mujal. Kahjuks neid oskusi üldiselt ei õpetata koolides. Nende puudumine maksab aga valusasti kätte – keerulisem on koos töötada või kliendiga suhet hoida.

Kontoritöötaja baasoskuste alla käivad:

• Viisakus – viisakas käitumine, sobivalt riietumine, keskkonnale sobiva formaalsustaseme kasutamine, dokumentide korralik vormindamine.
• Suhete hoidmine – vestlemine, erinevate osapoolte informeerituna hoidmine, ootuste haldamine ning lubadustest kinnipidamine.
• Enesejuhtimine – ajajuhtimine, prioritiseerimine, oma ülesannete süstemaatiline haldamine.
• Kontoritarkvara kasutamine – e-mailide, dokumentide, tabelite halduse, online koosolekute tarkvara kasutamise oskused.
• Koosolekute juhtimine – olgu need intervjuud, workshopid, läbirääkimised või esitlused. Ta peab oskama neid läbi viia näost-näkku, video teel või kasvõi kirjalikult.

Need oskused võivad tunduda iseenesestmõistetavana. Kahjuks olen töö käigus näinud küllalt tihti, et nendest jääb vajaka mul endal või kolleegidel. Reaalses elus võib nii mõnigi neist tegevuse käigus ununeda, kui neile teadlikult tähelepanu ei pööra. Need on oskused, mida tasub alati täiendada.

Suhtlemisoskused

Analüütikut võib vaadata kui vahendajat erinevate projekti rollide vahel:

• erinevad kliendi esindajad, kellega ärinõudeid arutada;
• arendajad ja arhitektid, kes soovivad tehnilist kirjeldust;
• projektijuht, kliendihaldur jm, kellele on oluline projekti käekäik.

Analüütik peab suutma tõlkida infot erinevate rollide vahel. Ta peab suutma valida sobivad mõisted, vaatepunkti, detailsustaseme ja teemade valiku.

Lisaks rollidele peab analüütik arvestama ka osapoolte isiksuse tüüpidega. Analüütikul tuleb toime tulla ka suhtlemise äärmuslike vormidega, näiteks:

• tagasihoidlike inimestega, kes ei seisa enda nõuete eest;
• jutukate inimestega, kes räägiks koosoleku teema asemel pigem eilsest jalgpallimatšist;
• visuaalse, kirjaliku või auditoorse suhtlejaga jne.

Lisaks puutub analüütik oma töös kokku väga erinevate keeruliste olukordadega. Näiteks:

• Lepingute või muudatuste läbirääkimised;
• Skoobi kärpimise läbirääkimised;
• Suhtlemine osalistega, kes on vastu projekti teostamisele või vastupidi, sellest ei huvitu;
• Vastukäivate nõuete lahendamised;
• Suure mahu, stressi ja lähenevate tähtaegade surve all lahendusteni jõudmine;
• jne

Kuigi analüütikul ei ole kõigis nendes olukordades vastutav roll, peab ta olema suuteline projektijuhti toetama ning vajadusel probleeme eskaleerima. Analüütik peab oskama igas olukorras pinged hallata ning hoida jutu plaanitud teemal. Ta peab olema valmis vestlust juhtima, selgitama erinevaid projekti tahke, jne. Selle kõige juures aitavad aktiivne kuulamine, enesekehtestamine, läbirääkimisoskused, esinemisoskused jne.

Paljud analüütikud ei teadvusta, et suhtlemisoskused on õpitavad või et neid oleks vaja õppida. Kahjuks ei ole professionaalne ja efektiivne suhtlemine loomulik – see vajab teadlikku harjutamist.

Analüütiku tehnilised oskused

Analüütiku tehnilised oskused on spetsiifilised analüütikutele ja omandatakse eriala õppides.

Analüütiku tehnilisteks oskusteks loen eelkõige erinevaid dokumenteerimisoskuseid:

• koosoleku märkmete tegemine;
• visualiseerimise võimalused, sh diagrammide märgendikeeled – nt UML, BPMN jne;
• dokumentatsiooni liikide tundmine – nt kasutuslood, vormide või integratsioonide spetsifikatsioonid jne.

Lisaks loen siia alla ka teadmisi:

• IT-süsteemide toimimisest (IT-analüütikul põhjalikumaid kui ärianalüütikul);
• Levinumate analüüsiraamistike tundmist ja sealt tulenevate mustrite kasutamist;
•      standardite lugemise ja kasutamise oskust;
• arendusmetoodikate ja analüüsitehnikate tundmist;
•  jpm.

Kogemusega omandab analüütik ka võime vastavalt olukorrale valida sobiv raamistik, standard või metoodika.

Analüütiku tehnilised oskused on kõige kergemini õpitavad ja neile pannakse ka analüütikuid palgates kõige enam rõhku. Siiski on paljude analüütikute oskused ühekülgsed ja vajavad täiendamist.

Analüütikute koolitusvõimalused

Analüütikutele ei pakuta Eestis süstemaatilist koolituskava peale ülikooli lõpetamist. Ingliskeelsest internetist on küll võimalik leida online kursusi, aga tuleb hästi teada, mida otsida.

Kontoritöötaja baasoskuste ja suhtlemisoskuste osas on palju raamatuid ja koolitusi. Nende tase on küll ebaühtlane, kuid on võimalik leida tõeliselt kasulikke kursusi. Neid koolitusi tasub kindlasti praktiliste koolitustena läbida, et oskusi rollimängus harjutada.

Analüütikute tehnilisi oskusi saab õppida TalTechi Äriinformaatika erialal nii bakalaureuse kui magistriõppes ning Infosüsteemide analüüsi ja kavandamise erialal (eesti ja inglise keeles) magistriõppes. Ülikoolide üldistel informaatika erialadel puudutatakse analüütikule vajalikke oskusi vaid põgusalt. Samas on sellel teemal palju raamatuid, kuid raamatust õpitav ei pruugi olla otse kasutatav kohalikul turul.

Lisaks on vestlustes välja tulnud, et koolituste tellijatel on puudu ka analüütikute koolitusvajaduste süstemaatiline kaardistus. Loodan, et sain siin anda lühida ülevaate, milliseid oskusi on minu hinnangul analüütikul vaja.

Lisa oma arvamus siinsamas, meie Facebook või LinkedIn grupis!