Analüütikute hommik: Analüütik teelahkmel – vanamoodi ei saa ja uutmoodi hästi ei julge.
26.11.2020 toimus Nortali poolt korraldatud Analüütikute hommiku nimeline webiseminar, mille teemaks oli seekord “Analüütik teelahkmel – vanamoodi ei saa ja uutmoodi hästi ei julge”. Üritusel rääkis üldisest vaatest IT turul toimuva kohta kohta ITL-i president ja Nortali partner Andre Krull ning hiljem jagasid oma kogemusi analüütikutööst Kadri Siinmaa (UX ja innovatsioonikonsultant, seikleja), Inge Prangel (Nortal AS, vanemanalüütik), Meelis Lang (Helmes AS, arendusjuht) ja Antti Haljak (ärianalüütik ja disainer, freelancer).
Huvitavaid mõtteid
Kokkuvõttes oli väga tore kuulata teiste inimeste kogemusi ning kuidas nemad oma tööle lähenevad, aga on mõned punktid, mida ma tahaks täiesti eraldi välja tuua. Enamus neist on positiivsed tähelepanekud, aga on ka paar väikest nurisemise kohta. Alustame siis positiivsetest tähelepanekutest.
Kui küsiti, et mis on olnud töös keerulised kohad, siis huvitav oli kuulata, et tehniliste oskuste puudujäämist ei kurtnud keegi. Teemaks oli pigem ikka see, et inimestevaheline suhtlus on see keeruline osa. Küll on probleemiks see, et meeskonnaliikmed on väga erinevad ja tahavad erinevaid asju, või siis tuleb kliendile selgitada et see, mida nad arvavad, et nad tahavad, ei ole see, mida nad tegelikult vajavad. Ka meie kirjutatud artiklis Milliseid oskuseid vajab hea analüütik? on öeldud seda, et suhtlusoskused on väga vajalikud ja nüüd rohkemate analüütikute kogemusi kuulates saab see aina enam kinnitust.
Üsna palju rõhutati ka seda, et väga oluline on ikkagi tegeleda enesearendusega. Tuleb analüüsida seda tööd, mida sa senini teinud oled ning ka iseennast. Mis on läinud hästi, mis halvasti ning kuidas edaspidi teha aina paremini. Kindlaid näiteid väga ei antud aga esinejate lugemissoovitused lubati meetupi lehele üles panna. Jään huviga ootama. Väga huvitav oleks teada saada selle raamatu nimi, mida põgusalt mainiti ja mis räägib sellest kuidas osata tagasisidet vastu võtta.
Paneelis osalejad enda kohta rääkisid, et nad on pigem ise õppijad, ehk siis kui tundmatu teema otsa sattuvad, siis uurivad. Või siis kuulavad näiteks laiema silmaringi podcaste ning siis sealt liiguvad edasi huvipakkuvate teemade juurde. Üks podcast mida mainiti oli Making Sense with Sam Harris, ma ise ei ole küll seda veel kuulanud, kuid leidsin et see on mul huvipakkuvate podcastide nimekirjas juba olemas. Tuleb siis see prioriteetide järjekorras ettepoole liigutada.
Natuke tuli juttu ka analüütikute sertifikaatidest. Inge Prangel on ära teinud IIBA (International Institute of Business Analysis) poolt välja antava sertifikaadi ja kuulajate poolt esitati küsimus, et kas sellest on ka kasu olnud. Üldine konsensus panelistide poolt oli see, et Eesti siseste projektide puhul ei ole see sertifikaat väga oluline, küll aga võidakse seda küsida kui on huvi tegeleda rahvusvaheliste hangetega. Üldiselt on tegemist IIBA enda poolt välja antud materjalile keskendunud eksamiga ning kui oma töös seda raamistikku väga ei kasuta, siis ei ole ka eksamiks õppimisest suurt kasu.
Viimane tore tähelepanek, mida ma tahaksin mainida, käis selle kohta, et kuidas saaks keegi siseneda analüütiku valdkonda. Vastuseks mainiti ära muidugi kursused ja lugemine, aga öeldi ka et kõige parem moodus on läbi tutvuste leida üks ärianalüütik, kutsuda ta kohvile (boonusena võib talle kohvi välja teha) ning küsida temalt nõu ja kogemusi. Lühidalt siis leida endale mentor, kas firma sisene või firma väline. Panelistid pakkusid ka ennast välja, et võib ka nendega ühendust võtta ja küsida. Ma lisaks siis siia juurde, et sama kehtib ka meie kohta siin blogis, kui teil on huvi analüütiks saamise osas, siis võite võtta ühendust minu (Kristin) või Kajaga, kohvi me küll ei joo, aga tassi tee kõrval võime rääkida küll.
Mida oleks rohkem oodanud
Nüüd siis ka paar väikest nurinat. Kui küsiti, et mis on üks olulisemaid asju analüütiku töö juures, siis räägiti, et näost näkku kohtumine on väga oluline ja ilma selleta ei hakka projektid hästi tööle.
Siin osas ma vaidleks vastu. Ilmselgelt on näost näkku kohtumine väga oluline tööriist suhtlemise juures, aga on olukordi kus see ei ole võimalik. Eriti veel praegusel ajal, kus COVID-19 tõttu ei ole füüsiliselt koos olemine soovitatud. Kui vaadata, et webinari pealkiri oli, et vanamoodi ei saa, siis siin oleks just tahtnud kuulda rohkem selle kohta, et näost näkku kohtumine on senini olnud väga oluline tööriist, aga kuna praegult seda väga tihti ei saa teha, siis nüüd peame me asjadega tegelema teistmoodi. Olenemata olukorrast peab projektid ja suhtluse ikka sama hästi tööle saama, olgu see siis sellega et kaamerad on kohustuslikud, või siis teha koosolekul eraldi üldistest asjadest jutustamise paus.
Need kaks viimast asja on siis need, mida ma ise kasutan praegusel ajal üsna palju. Kuna on ette tulnud projekte, kus osad inimesed istuvadki teisel pool maakera või siis COVID-19 tõttu on rohkem kodus, siis olen pidanud leidma mooduseid kuidas kaugusest hoolimata saada inimesed omavahel suhtlema. Muidugi sõltub kõik sellest, missugused inimesed projektis on ja mul on tunne, et mul on sellega ka väga vedanud, aga siiski soovitan lugeda või kuulata loenguid selle kohta, kuidas teha kaugtööd efektiivselt ja missuguseid erinevad nippe ja trikke on võimalik kasutada.
Ja minu viimane nurin on selle kohta, et väga ei olnud juttu selle kohta, et mismoodi see “uutmoodi” siis on. Webinari nime vaadates ma natuke ootasin, et kas tuleb juttu agiilsetest protsessidest, et kuidas analüütiku töö on tänu sellele muutunud? Või siis ongi rohkem juttu COVID-19 tõttu tekkinud probleemidest, et kuidas saab analüütikutööd sellest hoolimata hästi ja effektiivselt teha? Kahjuks ei räägitud kummastki.
Üldiselt oli ikkagi tegemist väga toreda üritusega ja suur aitähh osalejatele ja korraldajatele! Ma jään huviga järgmist webinari või siis, olenevalt olukorrast ja ajast, juba päris kokkusaamist ootama.