Category Archives: Uncategorized

Mis saab IT-projektides valesti minna ja kuidas seda vältida?

Iga IT-projekt on meeskonnatöö, kus igaühel on oma roll. Tihti tuleb mõnel inimesel täita ka mitut rolli, kuid kui midagi nendest jääb katmata, võib juhtuda, et projekt on lõpuni viidud, süsteem valmis ehitatud, kuid see ei too soovitud kasu. Foto: Shutterstock

Kaasaegsel ärimaastikul on IT-projektid saanud oluliseks osaks innovatsioonist, ent need projektid ei pruugi alati anda oodatud tulemusi ja võivad isegi väga valesti minna.

Äri- ja süsteemianalüütik Kaja Trees, kellel on mitmekümneaastane kogemus mitmekesistest projektidest, on kokku pannud kursuse “IT-maastikul liiklemine: äriprofessionaali juhend IT-hangeteks ja edukaks koostööks” ning paljastab artiklis IT-projektide ees seisvad levinud takistused ja pakub praktilisi strateegiaid nende ületamiseks.

Eelarve ja tähtaja ületamine

Probleem: IT-projektid kipuvad sageli eelarvest väljuma ja tähtaegu ületama. Arvestades, et IT-projektid ei ole odavad ning tähtaegadest sõltub äritulemus, siis on see suureks probleemiks eelkõige ärile.

Lahendus: selge suhtlemine on eelarve ja tähtaja haldamise edukuse võti. Pöörake erilist tähelepanu, et järgmistes osades oleks kõigil ühesugune arusaam.

  • Määratlege selged projekti eesmärgid ja tagage, et kõik mõistaksid neid ühtemoodi. Sealhulgas on oluline ka välja tuua prioriteedid – milline eesmärk on olulisem kui mõni teine.
  • Veenduge, et projekti ulatus (skoop) oleks selge ja selle muudatused põhineksid ainult projekti eesmärkidel. Vajadusel loobuge vähemtähtsatest projekti tulemitest olulisemate saavutamiseks.
  • Valides tehnoloogiaid, veenduge, et kõik valikud koos piisavate selgituste ja plusside-miinustega oleksid esitatud. Tellija peab aru saama, kuidas teha parim valik lähtudes projekti eesmärkidest.
  • Kasuta projekti jaoks sobivat projektijuhtimise tehnikat ja jälgi, et otsuseid teeks tellija.
  • Hindamiseks vaadake regulaarselt üle, mis toimib hästi või mitte, ja kohandage vastavalt.

Eelarve ja tähtaja ületamine võib olla projekti eesmärkidega kooskõlas, kui tulemuseks on toode, mis on seda väärt. Sellisel juhul tuleb need otsused aga teha teadlikult. Kui ülaltoodut aga mitte arvestada, võib ka juhtuda, et tulemust ei olegi – kogu töö ja raha on läinud tühja.

Tulem on kasutuskõlbmatu

Probleem: isegi laitmatult tehtud projektid võivad ebaõnnestuda, kui lõppkasutajad leiavad, et süsteem ei sobi neile, sundides neid tagasi pöörduma traditsiooniliste, vähem tõhusate meetodite juurde.

Lahendus: süsteem võib lõppkasutajate nõudmistega mitmel viisil vastuollu minna. Lahendused on siin.

  • Funktsionaalsus peab vastama kasutajate vajadustele ja kvalifikatsioonile – kaasake äri- ja süsteemianalüütikud, et süsteem oleks kooskõlas kasutajate vajadustega.
  • Süsteemi kasutamine peab olema lihtne; info ja nupud seal, kus seda vajatakse – kaasake kasutuskogemuse (UX) spetsialiste intuitiivse kasutajaliidese tagamiseks.
  • Süsteem peab olema piisavalt kiire – kaasake süsteemiarhitekte, et tagada tehnoloogilised valikud, mis vastavad oodatavale kasutuse intensiivsusele.
  • Süsteem peab tegema seda, mida oodatakse – kaasake oma meeskonda ka kvaliteedi tagamise insenere (testijaid).
  • Minge otse allikani – kaasates tegelikke kasutajaid töörühma kasutajaintervjuude või kasutajate testimise kaudu, saate parimad teadmised sellest, mida tegelikud kasutajad vajavad.

Iga IT-projekt on meeskonnatöö, kus igaühel on oma roll. Tihti tuleb mõnel inimesel täita ka mitut rolli, kuid kui midagi nendest jääb katmata, võib taas juhtuda, et projekt on lõpuni viidud, süsteem valmis ehitatud, kuid see ei too soovitud kasu.

IT-maailm on arenenud väga erinevaks traditsioonilisest ärimaailmast. Seal on oma projektijuhtimise mõisted, spetsiifilised rollid, innovaatilised praktikad, rääkimata tehnilistest terminitest. IT-projektide edukaks läbiviimiseks tasub olla teadlik IT-maailma omapäradest ja nendega teadlikult arvestada.

“IT-maastikul navigeerimise” kursusele registreerudes omandate mitte ainult olulisi oskusi, vaid ka enesekindluse keerukate IT-projektide edukaks haldamiseks. Kursusel jagab Kaja reaalse maailma kogemusi ja selgitab üksikasjalikumalt kõike, mida mitte-IT-inimene peab teadma IT-koostöö edukaks toimimiseks ja nende probleemide vältimiseks, mis vaevavad nii paljusid IT-projekte.

Esimene avaldamine Geenius DigiPro’s siin: https://digipro.geenius.ee/sisuturundus/mis-saab-it-projektides-valesti-minna-ja-kuidas-seda-valtida/

Lükkame ümber 6 müüti dokumenteerimise kohta IT-projektides

Dokumentatsioon ei ole vaenlane, vaid kaaslane, kes aitab meeskonnal paremini navigeerida IT-maailma keerukustes. Oluline on leida tasakaal, mis sobib sinu projekti ja meeskonnaga.
Dokumentatsioon ei ole vaenlane, vaid kaaslane, kes aitab meeskonnal paremini navigeerida IT-maailma keerukustes. Oluline on leida tasakaal, mis sobib sinu projekti ja meeskonnaga. Foto: Shutterstock

Olge valmis, sest kohe lõhume dokumenteerimise müüdid IT-projektides! Maja ehitamisel on dokumentatsioon A ja O, kuid tehnoloogiamaailmas on see tihti jäänud unarusse.

Müüdid kummutab järgnevas artiklis Kaja Trees, kes on kogenud äri- ja süsteemianalüütik ning teeb koolitusi muuhulgas ka teemal “Optimaalne dokumentatsioon: piisav, seotud ja ajakohane” (loe koolituse kohta lähemalt SIIT). Kaja selgitab, miks dokumentatsioon ei ole koorem, vaid väärtuslik abimees meie teekonnal IT-maailmas.

1. Keegi nagunii dokumentatsiooni ei loe

Kaja soovitab unustada detailse dokumentatsiooni, kus iga nüanss on täpselt kirjas ja mõelda selle asemel, kellele see info tegelikult oluline on ja lisa ainult vajalik.

Kliendikokkulepped, tööülesanded ja vastutajad – need on põhitõed, mis peaksid kindlasti dokumentatsioonis kajastuma. Need aitavad projektijuhil hoida projekti liikumas ja arendajal teada, mis on tema vastutusala.

Kui uus meeskonnaliige ühineb, on jällegi hea, kui ta saab vajaliku info dokumentatsioonist, mitte suulise pärimuse kaudu. Kui liitub näiteks tehniline meeskonnaliige, siis tema jaoks on raamistike, tööriistade ja projekti töökorralduse mõistmine kriitilise tähtsusega.

2. Kood on dokumentatsioon

Kaja ütleb, et kood on dokumentatsioon samavõrd kui maailm on maakaart!

Jah, koodis on palju infot, kuid suurte süsteemide puhul võib sellest ülevaate saamine olla nagu Tallinna kesklinnas seistes tee leidmine Rooma. Kood on väga detailne ja sellest ülevaadet saada on keeruline.

Lisaks, kood ei ole kliendile arusaadav ja ei kirjelda kokkuleppeid – kui kood on dokumentatsioon, siis ei saa olla ühtegi “bugi”! Absoluutselt kõik muudatused tuleb kliendil kinni maksta, sest selle loogika järgi oleks nagu koodis alati kõik õige, isegi kui arendaja on millestki valesti aru saanud.

Hea dokumentatsioon aitab kõigil aru saada, mida tarkvara teeb, ja koodis orienteeruda.

3. Dokumenteerimine võtab liiga palju aega

Kaja annab nõu, et üksikasjaliku dokumenteerimise peale ei maksa liigselt aega kulutada. Mõtle, millist infot tegelikult vaja on, ja dokumenteeri ainult seda. Sellise dokumentatsiooni loomise ajakulu on nagu investeering, mis hiljem end koos intressidega ära tasub, kui seda saab kasutada uuenduste ja muudatuste planeerimiseks.

4. Dokumentatsioon on alati aegunud

Kaja selgitab, et dokumentatsioon ei pea aeguma! Oma projektides on ta seda õppinud ajakohasena hoidma.

Põhiline nipp selle juures on lisada dokumentatsiooni uuendamine loomulikku protsessi sobivasse kohta ühe tegevusena – nii et tarkvara ei uuendata ilma dokumentatsiooni uuendamata.

5. Kellelegi ei meeldi dokumentatsiooni kirjutada

Kaja toob välja, et temale meeldib tõesõna dokumenteerida ja tegelikult on palju inimesi, kes naudivad dokumentatsiooni kirjutamist.

Vali oma meeskonda mitmekesiseid inimesi ja lase igaühel tegeleda sellega, mis talle meeldib. See on ka üks põhjuseid, miks on vähegi suurema projekti puhul hea lisada projektimeeskonna hulka ka analüütik või isegi mitu. Igaüks saab tegeleda selle osaga tööst, mis talle meeldib.

6. Agiilses lähenemises ei ole dokumentatsiooni

Kaja paneb paika, et 2001. aastal loodud Agiilse tarkvaraarenduse manifest kirjutas “Hindame … töötavat tarkvara rohkem, kui kõikehõlmavat dokumentatsiooni!” ja sellele järgnenud rohkem kui 20 aasta jooksul on seda liigagi tihti tõlgendatud kui “me ei hinda dokumentatsiooni”.

Unustatakse ära, et juba sellessamas manifestis on kirjas: “Ka parempoolsetel teguritel on väärtus, kuid me hindame vasakpoolseid tegureid kõrgemalt.” Muidugi on olulisim, et tarkvara töötaks, aga selle saavutamisel on hea dokumentatsioon väärtuslikuks abivahendiks.

Dokumentatsioon ei ole vaenlane, vaid kaaslane, kes aitab meeskonnal paremini navigeerida IT-maailma keerukustes. Oluline on leida tasakaal, mis sobib sinu projekti ja meeskonnaga.

Kaja Treesi koolitusel “Optimaalne dokumentatsioon: piisav, seostatud ja ajakohane” saad õppida, kuidas loomulikul moel kirjutada ja uuendada dokumentatsiooni nii, et see annab maksimaalselt kasu minimaalse pingutuse juures.

See on võimalus, mida ei tohiks maha magada! Piletid 30. oktoobril 2023 toimuvale eestikeelsele koolitusele saad soetada SIIT ja 6. novembril ning 8. novembril 2023 toimuvale inglise keelsele koolitusele SIIT.

Avaldatud esimesena veebiajakirjas DigiPRO Geenius.