Peamine erinevus on analüüsi kogemuse järgi: need, kes alles tahavad analüütikuks saada; need, kellel on juba esimesed kogemused saadud, ja need, kes võiksid teoorias juba ise koolitusi anda. Huvitaval kombel leiab igaüks neist koolituselt midagi uut – kuigi see “midagi” on igal juhul natuke erinev.

Karjäärimuutja – IT valdkonda liikumine ilma koodita

Igas grupis on vähemalt mõni inimene, kes tuleb koolitusele sooviga alustada tööd analüütiku või tooteomaniku positsioonil. Tavaliselt on ta varem olnud kas projektijuht või testija – IT-tiimides on ta juba koos töötanud, aga sees on kõhklus: “kas ma sobin analüütikuks?”.

Teisalt on ka neid, kes tahavad liikuda mõne ärivaldkonna spetsialisti kohalt IT valdkonda, kuid päris programmeerimine tundub liialt hirmuäratav. Analüütikuks või projektijuhiks saamine paistab neile mõistlikum alternatiiv.

Karjäärimuutjatele on tavaliselt väga huvitav, kui koolituse alguses räägime erinevatest rollidest, kes eri tüüpi organisatsioonides analüüsi teevad, ja mis on nende vastutused. Arutelud, kuidas töökuulutustest vajalikku rolli välja lugeda, jätkuvad vahel isegi lõunalauas ja pausidel.

Koolituse käigus leiavad nad enamasti, et analüütiku roll ei ole mingi müstiline salakunst. Kui arutada, mida analüütik päriselt teeb ja mis nende erinevate ametinimetuste taga peitub, siis avastab karjäärimuutja tihtipeale, et ta on paljusid neist tegevustest juba teinud. Lihtsalt nimetatud on seda teisiti.

Kui need pusletükid saavad paika ja mõned augud teadmistes täidetud, on kergem oma asjakohast kogemust ka tulevasele tööandjale arusaadavate mõistetega CV-s esile tuua. Mulle endale on kõige liigutavam olnud see, kui mõni karjäärimuutja saadab hiljem kirja, et ongi analüütikuna tööle võetud!

Algaja analüütik – tean küll, aga ei oska päriselt

Algaja analüütiku väljakutsed on teistsugused. Tal on tavaliselt taskus ülikoolidiplom või paar aastat kogemust, aga peas tiirutavad ikka kümned küsimused: “Kuidas ma teen analüüsi ajakuluhinnanguid? Kuidas ma leian aega, et kõik dokumendid teha, mida ülikoolis õppisime? Ma ju tegin nagu vaja – miks see projekt üle aja läks?” Tal on küll olemas teadmised, kuid kogemust napib – ta ei oska teha õigeid valikuid kõigi nende kümnete võimaluste vahel.

Koolitusel oskavad nad dokumente küll õigesti teha, kuid ahhaa!-moment on see, mis järjekorras ja mis puhul üldse mingit tööriista kasutada. Nad hakkavad mõistma paremini teisi rolle ja protsesse enda ümber; õpivad tegema valikuid ja küsima õigeid küsimusi. Juba koolituse ajal olen tihtipeale saanud tagasisidet, näiteks: “Meil tööl just tuli välja, et projekti skoopi tuleb hakata kärpima. Võtsin meie slaidid ette ja leidsime lahenduse!“

Kokkuvõttes saab algaja analüütik koolituselt selguse: kõik need killud – protsessid, inimesed, dokumendid, tööriistad – moodustavad ühe süsteemi. Ta hakkab kasutama õigeid tööriistu õigel ajal, mis teeb projektid sujuvamaks ja kliendid õnnelikumaks.

Kogenud analüütik – erinevad töövõtted ja kogemused

Ja siis on veel need vanad kalad. Nad on juba aastaid analüütikuna töötanud, oma rutiinid välja arendanud ning protsessidiagrammi või andmemudeli joonistamine on nagu teine emakeel. Nad on minu koolitustel vähemuses ja nad tulevadki eelkõige sellepärast, et kuskil eelarves on koolitusraha ja kogenud IT analüütiku koolitusi on vähe.

Esialgu pika kogemusega analüütikud ehk isegi kahtlevad, kas nad sellelt koolituselt üldse võivad saada, aga peagi saan neilt põnevaid küsimusi stiilis: “Kas keegi päriselt seda meetodit kasutab?” või “Miks seda nii teha, meil on alati teisiti olnud?” Sageli avastavad nad, et on jäänud kinni ühte tüüpi projektide juurde, ning et maailmas on palju rohkem kasulikke töövõtteid – neid luuakse koguaeg juurde! Minu kui koolitaja jaoks on põnevad ka detailsed küsimused spetsiifiliste olukordade kohta, mis ka teistele osalejatele jällegi põnevat konteksti annavad.

Tagasisides ütlevad kogenud analüütikud tavaliselt, et neile meeldis just teada saada, kuidas eri tüüpi projektides töötatakse, ja nad on rahul, et said teistsuguseid töövõtteid katsetada. Mõni isegi tunnistab, et avastas oma teadmistes augu või sai mõne hea nipi, kuidas igapäevast tööd paremini teha. Päris hea tulemus ju, kui tulla “niisama” koolitusrahaga ja leida midagi praktilist!

Mida neist lugudest kaasa võtta?

Kui vaadata neid kolme tüüpilist osalejat, joonistub muster üsna selgelt välja:

• Karjäärimuutja saab enesekindluse, et “analüütik” ei ole niivõrd keeruline töö vaid levinud oskuste rakendamine uuel viisil.
• Algaja analüütik leiab struktuuri – kuidas erinevad tööriistad aitavad ja millal neid kasutada.
• Kogenud analüütik saab värskeid vaatenurki ja mõne uue tööriista oma tööriistakasti.

Kokkuvõttes tähendab see, et sõltumata taustast läheb igaüks koju mingi olulise mõistmisega: “Ahhaa, nüüd ma saan aru, miks see kõik tegelikult tähtis on!”

Ja võib-olla ongi see kõige olulisem õppetund – analüütiku töö ei tähenda ainult dokumentide tootmist või protsesside joonistamist. See tähendab arusaamist, kuidas inimesed, tehnoloogia ja äri kokku käivad. Ja kui see arusaamine tekib, siis läheb ka igapäevane töö palju sujuvamaks.

Tule proovi järele!

Kui sa loed seda ja tunned end ära ühes neist tüpaažidest, siis oled täpselt see, kelle jaoks see kursus loodud on.

Järgmine avalik koolitus toimub 29. septembrist 3. oktoobrini Tartus (koos online võimalusega).
Vaata täpsemat infot ja registreeru siin:

26.11.2020 toimus Nortali poolt korraldatud Analüütikute hommiku nimeline webiseminar, mille teemaks oli seekord “Analüütik teelahkmel – vanamoodi ei saa ja uutmoodi hästi ei julge”. Üritusel rääkis üldisest vaatest IT turul toimuva kohta kohta ITL-i president ja Nortali partner Andre Krull ning hiljem jagasid oma kogemusi analüütikutööst Kadri Siinmaa (UX ja innovatsioonikonsultant, seikleja), Inge Prangel (Nortal AS, vanemanalüütik), Meelis Lang (Helmes AS, arendusjuht) ja Antti Haljak (ärianalüütik ja disainer, freelancer). 

Huvitavaid mõtteid

Kokkuvõttes oli väga tore kuulata teiste inimeste kogemusi ning kuidas nemad oma tööle lähenevad, aga on mõned punktid, mida ma tahaks täiesti eraldi välja tuua. Enamus neist on positiivsed tähelepanekud, aga on ka paar väikest nurisemise kohta. Alustame siis positiivsetest tähelepanekutest.

Kui küsiti, et mis on olnud töös keerulised kohad, siis huvitav oli kuulata, et tehniliste oskuste puudujäämist ei kurtnud keegi. Teemaks oli pigem ikka see, et inimestevaheline suhtlus on see keeruline osa. Küll on probleemiks see, et meeskonnaliikmed on väga erinevad ja tahavad erinevaid asju, või siis tuleb kliendile selgitada et see, mida nad arvavad, et nad tahavad, ei ole see, mida nad tegelikult vajavad. Ka meie kirjutatud artiklis Milliseid oskuseid vajab hea analüütik? on öeldud seda, et suhtlusoskused on väga vajalikud ja nüüd rohkemate analüütikute kogemusi kuulates saab see aina enam kinnitust.

Üsna palju rõhutati ka seda, et väga oluline on ikkagi tegeleda enesearendusega. Tuleb analüüsida seda tööd, mida sa senini teinud oled ning ka iseennast. Mis on läinud hästi, mis halvasti ning kuidas edaspidi teha aina paremini. Kindlaid näiteid väga ei antud aga esinejate lugemissoovitused lubati meetupi lehele üles panna. Jään huviga ootama. Väga huvitav oleks teada saada selle raamatu nimi, mida põgusalt mainiti ja mis räägib sellest kuidas osata tagasisidet vastu võtta. 

Paneelis osalejad enda kohta rääkisid, et nad on pigem ise õppijad, ehk siis kui tundmatu teema otsa sattuvad, siis uurivad. Või siis kuulavad näiteks laiema silmaringi podcaste ning siis sealt liiguvad edasi huvipakkuvate teemade juurde. Üks podcast mida mainiti oli Making Sense with Sam Harris, ma ise ei ole küll seda veel kuulanud, kuid leidsin et see on mul huvipakkuvate podcastide nimekirjas juba olemas. Tuleb siis see prioriteetide järjekorras ettepoole liigutada.

Natuke tuli juttu ka analüütikute sertifikaatidest. Inge Prangel on ära teinud IIBA (International Institute of Business Analysis) poolt välja antava sertifikaadi ja kuulajate poolt esitati küsimus, et kas sellest on ka kasu olnud. Üldine konsensus panelistide poolt oli see, et Eesti siseste projektide puhul ei ole see sertifikaat väga oluline, küll aga võidakse seda küsida kui on huvi tegeleda rahvusvaheliste hangetega. Üldiselt on tegemist IIBA enda poolt välja antud materjalile keskendunud eksamiga ning kui oma töös seda raamistikku väga ei kasuta, siis ei ole ka eksamiks õppimisest suurt kasu.

Viimane tore tähelepanek, mida ma tahaksin mainida, käis selle kohta, et kuidas saaks keegi siseneda analüütiku valdkonda. Vastuseks mainiti ära muidugi kursused ja lugemine, aga öeldi ka et kõige parem moodus on läbi tutvuste leida üks ärianalüütik, kutsuda ta kohvile (boonusena võib talle kohvi välja teha) ning küsida temalt nõu ja kogemusi. Lühidalt siis leida endale mentor, kas firma sisene või firma väline. Panelistid pakkusid ka ennast välja, et võib ka nendega ühendust võtta ja küsida. Ma lisaks siis siia juurde, et sama kehtib ka meie kohta siin blogis, kui teil on huvi analüütiks saamise osas, siis võite võtta ühendust minu (Kristin) või Kajaga, kohvi me küll ei joo, aga tassi tee kõrval võime rääkida küll.

Mida oleks rohkem oodanud

Nüüd siis ka paar väikest nurinat. Kui küsiti, et mis on üks olulisemaid asju analüütiku töö juures, siis räägiti, et näost näkku kohtumine on väga oluline ja ilma selleta ei hakka projektid hästi tööle.

Siin osas ma vaidleks vastu. Ilmselgelt on näost näkku kohtumine väga oluline tööriist suhtlemise juures, aga on olukordi kus see ei ole võimalik. Eriti veel praegusel ajal, kus COVID-19 tõttu ei ole füüsiliselt koos olemine soovitatud. Kui vaadata, et webinari pealkiri oli, et vanamoodi ei saa, siis siin oleks just tahtnud kuulda rohkem selle kohta, et näost näkku kohtumine on senini olnud väga oluline tööriist, aga kuna praegult seda väga tihti ei saa teha, siis nüüd peame me asjadega tegelema teistmoodi. Olenemata olukorrast peab projektid ja suhtluse ikka sama hästi tööle saama, olgu see siis sellega et kaamerad on kohustuslikud, või siis teha koosolekul eraldi üldistest asjadest jutustamise paus.

Need kaks viimast asja on siis need, mida ma ise kasutan praegusel ajal üsna palju. Kuna on ette tulnud projekte, kus osad inimesed istuvadki teisel pool maakera või siis COVID-19 tõttu on rohkem kodus, siis olen pidanud leidma mooduseid kuidas kaugusest hoolimata saada inimesed omavahel suhtlema. Muidugi sõltub kõik sellest, missugused inimesed projektis on ja mul on tunne, et mul on sellega ka väga vedanud, aga siiski soovitan lugeda või kuulata loenguid selle kohta, kuidas teha kaugtööd efektiivselt ja missuguseid erinevad nippe ja trikke on võimalik kasutada.

Ja minu viimane nurin on selle kohta, et väga ei olnud juttu selle kohta, et mismoodi see “uutmoodi” siis on. Webinari nime vaadates ma natuke ootasin, et kas tuleb juttu agiilsetest protsessidest, et kuidas analüütiku töö on tänu sellele muutunud? Või siis ongi rohkem juttu COVID-19 tõttu tekkinud probleemidest, et kuidas saab analüütikutööd sellest hoolimata hästi ja effektiivselt teha? Kahjuks ei räägitud kummastki.

Üldiselt oli ikkagi tegemist väga toreda üritusega ja suur aitähh osalejatele ja korraldajatele! Ma jään huviga järgmist webinari või siis, olenevalt olukorrast ja ajast, juba päris kokkusaamist ootama.

Varem kirjutasin sellest, millised isikuomadused on vajalikud heal analüütikul. Ainult nendest isikuomadustest aga ei piisa – vaja on ka olulisi analüütiku oskusi. Siin artiklis ei jõua ma nimetada absoluutselt kõiki oskusi, mis heal analüütikul vaja on – toon välja kolm olulisemat oskuste gruppi.

Kontoritöötaja baasoskused

Need on baasoskused, mida on vaja kõigil kontoritöötajatel ning mis kasuks tulevad ka mujal. Kahjuks neid oskusi üldiselt ei õpetata koolides. Nende puudumine maksab aga valusasti kätte – keerulisem on koos töötada või kliendiga suhet hoida.

Kontoritöötaja baasoskuste alla käivad:

• Viisakus – viisakas käitumine, sobivalt riietumine, keskkonnale sobiva formaalsustaseme kasutamine, dokumentide korralik vormindamine.
• Suhete hoidmine – vestlemine, erinevate osapoolte informeerituna hoidmine, ootuste haldamine ning lubadustest kinnipidamine.
• Enesejuhtimine – ajajuhtimine, prioritiseerimine, oma ülesannete süstemaatiline haldamine.
• Kontoritarkvara kasutamine – e-mailide, dokumentide, tabelite halduse, online koosolekute tarkvara kasutamise oskused.
• Koosolekute juhtimine – olgu need intervjuud, workshopid, läbirääkimised või esitlused. Ta peab oskama neid läbi viia näost-näkku, video teel või kasvõi kirjalikult.

Need oskused võivad tunduda iseenesestmõistetavana. Kahjuks olen töö käigus näinud küllalt tihti, et nendest jääb vajaka mul endal või kolleegidel. Reaalses elus võib nii mõnigi neist tegevuse käigus ununeda, kui neile teadlikult tähelepanu ei pööra. Need on oskused, mida tasub alati täiendada.

Suhtlemisoskused

Analüütikut võib vaadata kui vahendajat erinevate projekti rollide vahel:

• erinevad kliendi esindajad, kellega ärinõudeid arutada;
• arendajad ja arhitektid, kes soovivad tehnilist kirjeldust;
• projektijuht, kliendihaldur jm, kellele on oluline projekti käekäik.

Analüütik peab suutma tõlkida infot erinevate rollide vahel. Ta peab suutma valida sobivad mõisted, vaatepunkti, detailsustaseme ja teemade valiku.

Lisaks rollidele peab analüütik arvestama ka osapoolte isiksuse tüüpidega. Analüütikul tuleb toime tulla ka suhtlemise äärmuslike vormidega, näiteks:

• tagasihoidlike inimestega, kes ei seisa enda nõuete eest;
• jutukate inimestega, kes räägiks koosoleku teema asemel pigem eilsest jalgpallimatšist;
• visuaalse, kirjaliku või auditoorse suhtlejaga jne.

Lisaks puutub analüütik oma töös kokku väga erinevate keeruliste olukordadega. Näiteks:

• Lepingute või muudatuste läbirääkimised;
• Skoobi kärpimise läbirääkimised;
• Suhtlemine osalistega, kes on vastu projekti teostamisele või vastupidi, sellest ei huvitu;
• Vastukäivate nõuete lahendamised;
• Suure mahu, stressi ja lähenevate tähtaegade surve all lahendusteni jõudmine;
• jne

Kuigi analüütikul ei ole kõigis nendes olukordades vastutav roll, peab ta olema suuteline projektijuhti toetama ning vajadusel probleeme eskaleerima. Analüütik peab oskama igas olukorras pinged hallata ning hoida jutu plaanitud teemal. Ta peab olema valmis vestlust juhtima, selgitama erinevaid projekti tahke, jne. Selle kõige juures aitavad aktiivne kuulamine, enesekehtestamine, läbirääkimisoskused, esinemisoskused jne.

Paljud analüütikud ei teadvusta, et suhtlemisoskused on õpitavad või et neid oleks vaja õppida. Kahjuks ei ole professionaalne ja efektiivne suhtlemine loomulik – see vajab teadlikku harjutamist.

Analüütiku tehnilised oskused

Analüütiku tehnilised oskused on spetsiifilised analüütikutele ja omandatakse eriala õppides.

Analüütiku tehnilisteks oskusteks loen eelkõige erinevaid dokumenteerimisoskuseid:

• koosoleku märkmete tegemine;
• visualiseerimise võimalused, sh diagrammide märgendikeeled – nt UML, BPMN jne;
• dokumentatsiooni liikide tundmine – nt kasutuslood, vormide või integratsioonide spetsifikatsioonid jne.

Lisaks loen siia alla ka teadmisi:

• IT-süsteemide toimimisest (IT-analüütikul põhjalikumaid kui ärianalüütikul);
• Levinumate analüüsiraamistike tundmist ja sealt tulenevate mustrite kasutamist;
•      standardite lugemise ja kasutamise oskust;
• arendusmetoodikate ja analüüsitehnikate tundmist;
•  jpm.

Kogemusega omandab analüütik ka võime vastavalt olukorrale valida sobiv raamistik, standard või metoodika.

Analüütiku tehnilised oskused on kõige kergemini õpitavad ja neile pannakse ka analüütikuid palgates kõige enam rõhku. Siiski on paljude analüütikute oskused ühekülgsed ja vajavad täiendamist.

Analüütikute koolitusvõimalused

Analüütikutele ei pakuta Eestis süstemaatilist koolituskava peale ülikooli lõpetamist. Ingliskeelsest internetist on küll võimalik leida online kursusi, aga tuleb hästi teada, mida otsida.

Kontoritöötaja baasoskuste ja suhtlemisoskuste osas on palju raamatuid ja koolitusi. Nende tase on küll ebaühtlane, kuid on võimalik leida tõeliselt kasulikke kursusi. Neid koolitusi tasub kindlasti praktiliste koolitustena läbida, et oskusi rollimängus harjutada.

Analüütikute tehnilisi oskusi saab õppida TalTechi Äriinformaatika erialal nii bakalaureuse kui magistriõppes ning Infosüsteemide analüüsi ja kavandamise erialal (eesti ja inglise keeles) magistriõppes. Ülikoolide üldistel informaatika erialadel puudutatakse analüütikule vajalikke oskusi vaid põgusalt. Samas on sellel teemal palju raamatuid, kuid raamatust õpitav ei pruugi olla otse kasutatav kohalikul turul.

Lisaks on vestlustes välja tulnud, et koolituste tellijatel on puudu ka analüütikute koolitusvajaduste süstemaatiline kaardistus. Loodan, et sain siin anda lühida ülevaate, milliseid oskusi on minu hinnangul analüütikul vaja.

Lisa oma arvamus siinsamas, meie Facebook või LinkedIn grupis!

Minu endised ja praegused kliendid teevad mulle küllalt tihti seda komplimenti, et küsivad, kas ma saaksin veel mõnda nende projekti ette võtta. Või kas saaksin kedagi soovitada, kes samavõrd hea oleks. Kuidas aga sellist inimest leida?

Ma pean analüütiku tööd lihtsalt õpitavaks. Kui ma oma vanaemale selgitasin, mida ma tööna teen, siis ta imestas, et keegi on valmis selle eest maksma! On, ja keskmisest palgast rohkem. Selle töö tegemiseks on olulised ainult teatud isikuomadused ja omandatavad oskused.

Aktiivne kuulaja

Analüütiku esmane ülesanne on selgeks teha kliendi soovid ja vajadused, prioriteedid ja võimalused. Mõnel inimesel tuleb see loomulikult, kuid teise jaoks võib ka peale kliendiga rääkimist olla infost puudu.

Passiivne kuulmine ei ole piisav – osa juttu läheb siis kõrvust mööda ja segased kohad jäävad täpsustamata. Samuti intensiivne intervjueerimine, kus klient jätab rääkimata selle osa, mida spetsiifiliselt ei küsitud (ja keegi ei suuda kõiki detaile küsida!).

Olen kohanud ka analüütikuid, kes räägivad rohkem kui kuulavad. Selle tulemuseks on alati rahulolematu klient. Vormiliselt võib pakutav lahendus olla kõigile nõuetele vastav, kuid kliendi reaalsed vajadused on täitmata.

Kõige paremini aitab aktiivne kuulamine, kus analüütik jälgib jutulõnga, küsib täpsustavaid küsimusi. Kui jutt läheb selle käigus koosoleku fookusest eemale, näitab see analüütikule, kus on kliendi murekohad. Sellisel juhul kirjutab ta need üles, lepib kokku arutamiseks uue aja, ja suunab vestluse taas õigele rajale.

Uudishimulik

Analüütiku peamine motivatsioon on piiramatu uudishimu. Ta tahab alati teada, kuidas asjad käivad ja miks:

• Kuidas tehakse rongiplaane nii, et rongid üksteisele otsa ei sõidaks?
• Kuidas hallatakse elektrivõrku nii, et kogu võrgus oleks tootmine ja tarbimine täpselt tasakaalus?
• Kuidas tagatakse kindlustusfirmas piisava tagavara olemasolu juhuks, kui peab kahjunõude välja maksma?
• Kuidas saavad Eesti riigiasutused omavahel turvaliselt andmeid vahetada?
• jne jne jne

Nagu väike laps, tahab analüütik kõike teada. Analüütiku uudishimu on sõltumatu valdkonnast ja annab hoogu, et uurida välja kõik olulise pakutava lahenduse jaoks. Ükski detail ei ole liiga väike või tähtsusetu!

Sealjuures on oluline veel nii detailid kui ka see, kuidas need detailid kokku sobivad. Mingit teemat arutledes tekib analüütiku peas abstraktne mitmemõõteline pilt, kus erinevad detailid üksteist mõjutavad. Eelnevatelt kohtumistelt pärinevad teadmised mõjutavad käesolevat arutelu ja algatavad uusi küsimusi. Arutelu käigus võivad välja tulla detailid, mis on vastuolus suure pildiga – ning siis on oluline see kohe nähtavale tuua ja välja selgitada, kuidas saada need omavahel sobima. Kogu süsteem peab ühiselt koos töötama.

Süstemaatiline

Analüütikule meeldib, kui kõik teadaolev on süstematiseeritud ja selge. Infot on palju, kuid kuidas sa tead, et see, mis sa leidsid, on kogu tõde? Selleks süstematiseeritakse ja katalogiseeritakse see ära. Koostatakse diagrammid, mis näitavad eri infokildude seoseid. Kirjeldatakse mõisted, et kõik oleks üheselt arusaadav. Pannakse tegevused loogilisse järjekorda, et välja selgitada, ega mõni samm ei ole vahelt puudu.

Süstemaatilisus laieneb aga ka käitumisele. Hea analüütik läheb koosolekule alati plaaniga, mida tal sellel koosolekul on vaja teada saada. Koosolekul jälgib ta, et kõik küsimused ka tõesti vastatud saaksid, ja samuti kõik muud, mis arutelu käigus tekivad. Ükski küsimus ei saa jääda arutamata, ükski detail ei saa jääda kirjeldamata! Kui ajast jääb väheks, siis süstemaatiliselt pannakse nende teemade arutamiseks ka uus aruteluaeg.

Mõtleb väljaspool kasti

Head analüütikud mõtlevad alati, kas oleks võimalik uuritavas valdkonnas midagi paremini teha. Nad teavad, et kui midagi on alati nii tehtud, siis ei pruugi see olla siiski parim viis; ka kliendi visioon ei pruugi olla parim võimalik lahendus. Tehnoloogia areneb kiiresti ning klient pruugi selle võimalustest teadlik olla.

• Võibolla selle asemel, et luua vorm, kus kasutaja saab andmed sisestada, on võimalik hoopis need andmed mõnest muust süsteemist automaatselt importida?
• Võibolla selle asemel, et näidata infot tabelina, visualiseerida seda graafikul, või sealsamas tabelis rõhutada numbrite muutumist värvidega?
• Võibolla on võimalik protsess ümber teha selliselt, et mingit tegevust ei ole üldse vajalik teha?

Valdkonna spetsialistide ja analüütikute koostöös võivad sündida tõeliselt innovaatilised lahendused, mis muudavad tööd efektiivsemaks.

Teisalt, üks minu enda suurimaid õppetunde on olnud, et vahetevahel tuleb lahenduse keerukust ka vähendada, et mahtuda soovitud aja- ja raha piiridesse. Kui kastist väljas mõtlev analüütik suudab välja mõelda, kuidas erinevaid tegevusi automatiseerida ja innovaatiliselt lahendada, siis vahetevahel ongi mõtet just teha lihtne sisestusvorm või jätta mingi osa automatiseerimata, sest arendus ei tasu ennast lihtsalt ära. Selline võib olla näiteks mõne teenuse toetus, mida klient pakub ainult vanade lepinguliste kohustuste pidamiseks; või automaatne lahendus, mille tulemused inimene nagunii üksikasjalikult peab üle vaatama, sest selle õigsust ei ole võimalik tagada; või ka MVP (Minimum Viable Product), piloot- või muu katserakendus, kus oluline ei ole täiuslik töötamine vaid kiire valmimine.

Paindlik

Analüütik on alati valmis käigult ümber häälestuma, kui eeldused ei pea paika. Alati ei ole võimalik kõigeks ette valmistuda, eriti kui me läheme välja uurima infot, mida me veel ei tea.

Võimalik, et meie peas juba välja kujunema hakanud lahendus ei sobi põhimõtteliselt mõne olulise infokillu tõttu, mis veel ei ole meieni jõudnud. Või on kliendini jõudnud uus informatsioon; või on ta sisimas jõudnud uue äratundmiseni, mis kogu lahendust kardinaalselt muudab. Igal juhul on klient see, kes otsustab, mida tehakse; ja analüütik on see, kes tagab, et tehtav oleks loogiline tervik.

Analüütik peab suutma vajadusel lahti öelda juba tehtud tööst ning selle ümber kujundama vastavalt uuele teadmisele.

Tulemustele orienteeritud

Kõik analüütiku tegevused viivad projekti eesmärkide suunas.

Kui midagi on tegemata või tehtud valesti, siis ei ole oluline otsida süüdlast vaid leida lahendus. Kui projekti käigus selgub midagi, mis läheb eesmärkidega vastuollu, siis see tuleb teistele osalistele võimalikult ruttu nähtavale tuua. Keegi ei ole eksimatu – ka parim analüütik eksib vahel! -, ja siis on ainumõeldav tegevusviis see lauale tuua ja leida lahendus. Kui mõni kliendi esindaja, ükskõik mis põhjusel, ei jaga vajalikku infot, või teeb seda projekti tähtaegasid arvestades liiga aeglaselt, siis analüütik leiab viisi, kuidas ka see lahendada.

Analüütik kasutab oma eelnevalt kirjeldatud omadusi, et leida lahendus igale olukorrale, seda emotsionaalsel tasandil eskaleerimata.

Vastutustundlik

Analüütik teab, kui tähtis on tema töö. Tema loodud plaanid ja kirjeldused on kogu süsteemi alustala. Mida varem arendusprotsessis on tehtud viga, seda suurema mõjuga on see kogu süsteemile. Väljaselgitamata nõue võib

• tuua trahvid kas kliendile või projekti raames meeskonnale,
• vajaduse suur osa lahendusest ümber kirjutada
• või üldse projekti seiskamise probleemide kuhjumise tõttu.

Analüütikul on suur vastutus vigu vältida ja kontrollida lahenduse sobilikkust igast võimalikust vaatevinklist. Sellepärast ta kuulabki klienti aktiivselt, selgitab uudishimulikult välja kõik tema vajadused, süstematiseerib selle info, leiab väljaspool kasti mõeldes sobiva lahenduse või paindlikult kärbib seda ning teeb kõik vajaliku projekti tulemuse saavutamiseks.

Kui ma tagasi vaatan, siis analüütiku tööd alustades ei olnud mul kõiki neid omadusi, ja praegugi ei ole ma täiuslik. Siiski olen ma analüütikuna palju arenenud ja olen kindel, et just ülal loetletud omadused on mind selles töös kõige rohkem aidanud.

Kui sa oled ise analüütik – siis kas oled minu loetletud omadustega nõus? Kas siit on midagi olulist puudu või ei ole mõni nimetatud omadus üldse oluline? Kirjuta kommentaar sellesama artikli alla või ITBAC Facebooki või LinkedIn grupis.

Kui sa analüütik ei ole, aga tundsid end selles artiklis ära ja tunned huvi sellel alal alustamise vastu – liitu kindlasti meie ITBAC Facebooki, LinkedIn grupiga või e-maili listiga! Saame aidata sul sellel alal algust teha ning pakume ka mentorlust, et vajalikke oskusi õppida. Headest analüütikutest on suur puudus!

See artikkel ilmus esimesena saidil https://liriel.org/.